nüüd võivad uued jõulud tulla!

Nad on selle KiikaKööki poe ikka marunõmeda koha peale pistnud, pool vanalinna kappasin läbi. Plusspoole pealt muidugi - pooltel nendel tänavatel sel Kolgata teel ma polnd varem käinud. Eesti esimene inimgoogle s. oli kah telefoni otsas abiks :) Aga hea saak oli see-eest. Selleks aastaks siis panen piparkoogivormid lukku.

Teiseks, või siis millest kogu saaga üldse alguse sai - maestro soovis kesklinna näha (loe: Solarisega tutvust teha) ja tütart lõunasöögiga nuumata. Vapiano kokapoiss oli ilge šõuvend ja süüa sai ka jubepalju. Aga maestroga shoppama minek. Viga. See tähendab, et mu rahakott vähenes 7 raamatu võrra. Ja piparkoogivormide võrra muidugi ka.

Üleüldse, "ma olen täna terve päeva kodune" originaaltõlge minu puhul - 10-17 ränk vana- ja kesklinna shopping. See kodune olemine on ikka raske töö.

[pane ise pealkiri]

Höhöö, sain eile eriti ägedas kotis eriti ägeda kingituse. Harakas nagu ma olen.

Igasugu vahvat nänni oli jõulupakis veel, osad juba söödud kah :) Aga see käekell on superluks (ma ainult ei tea, mismoodi sealt pealt kella vaadatakse). Seoses käekellaga peab mainima, et sain hullu tünga kah jõulukingile lisaks. Kui s. pinda sondeeris ja linkis mulle selle pilti, siis ma õhkasin takka "jaaaavägailussellemavõtan, ja kui ma tõesti võtta tahtsin lõpuks, siis s. mulle linki enam uuesti ei andnud. "Ei leidnud üles". Suslik selline.

tere tulemast talinnasse

Kas Tallinna linnale tuli talv jälle ootamatult? Nii palju, kui ma erinevates linnaosades ringi aelesin oma autoga, kortermajade piirkondades on tänavad lund täis, pargi kuhu tahad. Nii ma 7 väljasuretamisega Põnni lumevalli ajasin, kätte saan kevadel ilmselt või järgmise vihmasaju ajal. Tõsiselt tigedaks teeb. Ajee valige keskerakond, teed on puhtad ja auke ei ole.

Vähemalt on keegi mu majast sama pissed off kui ma isegi :)

Ja muidugi saab jälle Eesti Posti "paremaid" päevi kiruda. Lootusrikkalt oma postkasti uurides, teades, et no ühtteist postkaarte sealt ikka leiab nende 15 vastu, mis ma ise välja saatsin, vaatas vastu KAKS ainult. Koomikust fämili postkaartigi ei olnud. Fämili arvas heaks mulle kaart saata, missest, et ma nende rahakoti peal kõhtu täitsin üle nädala. No ma olen tugevalt nördinud praegu.

Et siis tervetuloa Tallinna tõesti.

õppetunnid maestro käe all

Oh, mul on nii palju veel õppida. Sellal, kui kõva häälega sai omavahel kokku lepitud, et kinke ei tule sel aastal, sokutas ema kõigile näppu sokid ja dushigeelid (oh, õnnis jõuluaeg) ning pressis omale vastukingiks välja parfüümi.

Tervitan siinkohal maestrot ennast, kes seda sissekannet mulle kindlasti nina alla hõõrub.

Aga tegelt - mis teeb ühe tüdruku õnnelikuks? Õige vastus, ofkoors, on - uued kojamehed. Tänan sponsorit / fämilipead.

Ei ole leivaküpsetajat, kes oma leivaga ei oleks naela seina löönud

See siis võtab kokku minu esimese leivateo tulemuse.

Pisarakooki tegin ka, tean täpselt, millest selline nimi. Mul võttis küll pisara silma, kui 15 minutit mikserdanud olin ja munavalge ikka vahtu ei läind.

Kogu sellest vaaritamisest ja manustamisest olen täna liikumisvõimetu.

God Jul!