Nad on selle KiikaKööki poe ikka marunõmeda koha peale pistnud, pool vanalinna kappasin läbi. Plusspoole pealt muidugi - pooltel nendel tänavatel sel Kolgata teel ma polnd varem käinud. Eesti esimene inimgoogle s. oli kah telefoni otsas abiks :) Aga hea saak oli see-eest. Selleks aastaks siis panen piparkoogivormid lukku.
Teiseks, või siis millest kogu saaga üldse alguse sai - maestro soovis kesklinna näha (loe: Solarisega tutvust teha) ja tütart lõunasöögiga nuumata. Vapiano kokapoiss oli ilge šõuvend ja süüa sai ka jubepalju. Aga maestroga shoppama minek. Viga. See tähendab, et mu rahakott vähenes 7 raamatu võrra. Ja piparkoogivormide võrra muidugi ka.
Üleüldse, "ma olen täna terve päeva kodune" originaaltõlge minu puhul - 10-17 ränk vana- ja kesklinna shopping. See kodune olemine on ikka raske töö.
