Mida ma oma sõprade hea sõnata teeks?
don't cha says:
no ma vaatasin, et tal on sinu nimega pusa ka juba olemas, et tõotab olla match made in heaven
herz says:
hoiatasin teda, et ma olen külmetunud, et kui ta tahab distantsi hoida, siis on fine, kui uue aja kokku lepime.
ta siis muretses hoopis, et ega ma ennast rohkem ära ei külmeta, kui kokku saame.
kuna kaalukausil on olnud chicago, siis ma tegin huumorit, et no peaasi, et seal tuuline ei ole (aka chicago=windy city)
ta vist sai isegi huumorist aru
don't cha says:
oo tegid juba kohe oma ameerika nalja ka ära ikka jah
neljapäev, 18, märts 2010
iluspoiss, kas neid küsimusi on palju?
märkmed:
Inside joke,
teised
kolmapäev, 17, märts 2010
Kevad ei saa enam kaugel olla...
Jah, kevad ei saa enam kaugel olla ...
Lisaks nagu maast leitud pidevale külmatundele, valusale kurgule, nohule ja köhale vasardab peas vaid üks laul: "Pain, pain... there is so much pain..."
Tundub, et kui ühest jamast saab lahti, on kaks kohe asemel. Tegelt mai tahaks üldse praegu haigeks jääda, nii palju ekstrapiinlikke ettevõtmisi on ootel. No näiteks ma käisin eile deidil. Viimane ametlik deit enne seda (no ikka selline mustri järgi, et välja sööma ja meespoole kohmetus jne) oli 6 aastat tagasi. Õnneks eilne deit ei roninud kohale, roos hambus. Vähemalt säästis mind sellest. Aga et õhtu ikka täie ette läheks, selle eest hoolitses ettekandja, kes enne meie tellimuse vastu võtmist esitas konkreetse küsimuse: maksate koos või eraldi. Ma pikendasin deidi agooniat veelgi ja vaikisin, kuni too siis poetas, et koos.
Pärast viis deit mind autoga kenasti koju - sõit oli 300m pikk.
Niisiis, ma nüüd deidin. Ja et asja ikka huvitamaks teha, siis mitmega korraga. Loomulikult hakkavad juba ka esimesed hädavaled mul pihta, sest nad kõik tahavad sama õhtu jooksul kokku saada.
Nagu ma siin nüüd eelnevaga teoreemi ka ära tõestasin - mul ei ole üldse aega haige olla. Vaja on tegevusplaani läbi mõelda.
märkmed:
Da citylife,
monoloog,
õpetussõnad veinisõpradele
teisipäev, 16, märts 2010
we are syrup...
Projekt "Milleks mulle telekas, kui mul on internet" jõudis oma suurima riskini - mai tea, mis telekast näidatakse. Magasin õndsas teadmatuses maha suurürituse Avandi-Sepp Eurovisioonile ega saanud terve eilse päeva aru, mis Sofa ja Õieke?, mis Lovely boyz?...
Niiet olge kenad, vahendage edaspidi televisiooni tähtsündmusi ikka mulle ka oma blogides, ma muid meediaväljaandeid ju ei loe.
Huvitav, kas ma näeks väga totter välja, kui oma fotoka trenni kaasa veaksin? Sest no nii kahju oli eile üles võtmata pildist, kus ma nägin kahemeetrist noormeest sisenemas koos naistekarjaga pilatese (vms) trenni, endal portfell näpus. Ma tükk aega kõõksusin omaette ja sain ümberkaudsetelt hävitavaid pilke.
Üleüldse mul on tunne, et ma jätan endast kohtlase mulje viimasel ajal. Treener oli eilsesse trenni überkahtlased lood valinud ja ma terve trenni naersin omaette. Vähemalt saavutasin pideva silmside treeneriga. Tea, kas kevad tuleb või milles on asi?
märkmed:
Da citylife,
küsimus suurele ringile,
monoloog,
Sport massidesse
esmaspäev, 15, märts 2010
agu sihvka annab aru
See eelmine postitus on piltmõistatus muidugi. Õige vastus on internet (missest et küsimust esitatud polnud).
Eelmise nädala lõpp oli masendavate killast, selle täienduseks otsustas mul dushiotsik ka katki minna, niiet dushi all käimine võrdub mul kraani all jäseme loputamisega. Kuidas nii pead pestakse, maitea. Umbes, et kui trumm läks, siis mingu pulgad ka. Nii on päris tore tulevale reisile keskenduda, kui finantsid igasse muusse auku ära haihtuvad.
Hambasaaga pole lõppenud, kuid vähemalt ei nõua enam mu täit tähelepanu. Kui antibiotsid otsa saavad, eks siis saab edasi halada.
Ja teoreetiliselt on mul kaks deiti sel nädalal, praktikas pole ühtegi kutset esitatud. Mehed.
pühapäev, 14, märts 2010
Telli:
Postitused (Atom)